MATKAJUHT TRIINU: Tähelepanekuid tundrast!

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et 2023. aasta jaanuaris kandideerisin Erasmus+ programmiga õpirändele Soome, WinNova ametikooli[1] vahetusõpilaseks.  Eelmisest suvest alates olen Luua Metsanduskooli vilistlane, ent Erasmus+ õpirändele saab minna ka aasta jooksul pärast kooli lõpetamist. 25.02-07.03.24 olin vahetusõpilane Lääne-Soomes asuvas WinNova ametikoolis ning osalesin loodusretkejuhti õppekava õpilastele ettenähtud nädalasel suusamatkal Lapimaal, Ylläs-Pallastunturi rahvuspargis.[2] See on Soome suuruselt kolmas rahvuspark, pidalaga üle 1020 ruutkilomeetri. Rahvuspargis asuv Hetta-Pallas matkatee on üks Soome tuntumaid ja vanimaid matkaradu, mis avati juba 1934. aastal. 

Matka ettevalmistusest rääkides, siis lisaks suusa- ja talvisematkavarustuse komplekteerimisele, laenutasin raamatukogust läbilugemiseks ka Lapimaaga seotud kirjandust. Enne matka lugesin läbi lapi muinasjutud, saami mütoloogiat ja kultuuri käsitlevaid raamatuid. Remargi korras saab nentida, et runodes on Lapimaad kujutatud kauge ja ohtliku paigana, mis on mitmesuguste argielus kohatud ebameeldivate ilmingute, nagu pakase ja haiguste illusoorne allikas. Teine tähelepanek runode põhjal oli see, et paljud kangelased võtsid ette teekonna Põhjalasse – Louhi kuningriiki, ent vähesed tulid tagasi….

Tulles runode maagilisest maailmast tagasi tänapäeva, siis meie matkaseltskond oli seitsmeliikmeline, suhtluskeeles oli valdavalt soome ja inglise keel.

7-päevasel suusamatkal osalemise põhieesmärgiks oli mul  talvise suusamatka eripära tundma õppimine. Lisaks minule osales matkal ka LRJ21 kursusekaaslane Klemens. Nädalane suusamatk Lapimaal oli hea võimalus parima praktika jagamiseks. Veelgi enam, matka jooksul sai sõlmitud mitmepoolseid diplomaatilisi suhteid tugevdamaks eesti-soome silla konstruktsioone. Grupidünaamika oli väga hea, tegutsesime ühtse meeskonnaga ning korda mööda olime ka matkajuhi rollis.

 

Hetta-Pallas matk oli oma reljeefsuse, kilometraaži (ca 70 km) karmi talvise kliima, ja lumerohkuse tõttu valdavalt raske iseloomuga ja mõeldud ennekõike kogenenud suusatajale. Seega minule igati sobilik matk, lihvimaks suusaoskusi ja Lapimaa eriilmelise looduse tundmaõppimiseks. Täheldasin, et matkajatena nautisime ennekõike kauneid loodusvaateid, metsavaikust ja tundsime rõõmu suusatamisest. Sotsiaalselt suhtlust ja looduse vahendamist oli piisavalt pausidel[3] ja õhtuti laagriplatsil. Samuti õppisin palju huvitavat individuaalsete vestluste käigus matkateel ning pikal bussisõidul Porist Lapimaale. 

 

Matka jooksul õppisin hoolega soome keelt. Alates 2022. aastast alates õpin soome keelt ning otsin aktiivselt võimalusi õpitut praktiseerida ja sõnavara laiendada. Nõustun, et võõrkeele õppimine keelekeskkonnas on üks kõige tõhusam õppemeetod. Õpirände jooksul toimus väga suur areng minu soome keele oskuse osas, õppisin soome kolleegidelt kõnekäände, fraase ja väljendeid. Samuti omandasin erialast suusamatkaga seotud sõnavara. Mul on eraldi sisse seatud sõnavihik, kuhu uued väljendid ja sõnad kirja panen. Palusin kaasmatkajaid, et nad ütleksid oma soomekeelseid lemmiksõnu, fraase, väljendeid. Teadliku tehnikana üritasin uusi väljendeid ka kohaselt ise kasutada, lisades ingliskeelsesse vestlusesse sobival kohal ka soomekeelseid ütlusi ja sõnu. See oli väga lõbus tegevus! 

Näiteks minu lemmikväljendiks oli vaieldamatult poronkusema. See on traditsiooniline saami mõõtühik ja soome keeles üldkasutatav väljend, mis tähistas algselt vahemaad, mida põhjapõder suudab läbida, ilma et põhjapõdral oleks vaja teha pissipeatust. See mõõtühik võis varieeruda erinevatest teguritest nagu lumeolud ja põhjapõdra füsioloogia. Tavaliselt oli see umbes 7 km. Üldkeeles tähendab poronkusema hoopis lühikest vahemaad nagu eestikeelne väljend kivi viske kaugus. Matka lõpus naljatledes nentisime, et eks see matk üks poronkusema oli – aeg ja teekond möödus linnulennul!

Lapimaa loodus on lummav! Lapimaa maastikku iseloomustavad tundrud – taimkattelt üsna lagedad kõrgendikud, mis kaetud puhmaste, sammalde ja samblikega. Matkateel oli nii laugeid laskumisi kui järske tõuse, ohtralt tuuliseid kurusid ja lagedaid lumiseid välju. Lapimaa loodus ja teekond oli niivõrd inspireeriv, et ajaviiteks tegin suusarajal ka temaatilisi tautogramme[4].

 

Tautogramm tundrast

Toonela taga tundras

tundrul tammumas,

tuuli tallamas,

tähevalgust talletamas,

taeva taplust täheldamas,

talvevõimu trotsimas,

tauko-tundi tähistamas.

Luulehuvilistele soovitan lugeda saami luuletaja Nils-Aslak Valkeapää (1943-2001) loomingut.  Tema luuletused on eesti keeles leitavad teoses „Valik saami luulet: ela hästi, kodumaa“. 

 

Seatud eesmärk, saada suusamatka ja varustuse ettevalmistamise kohta uusi teadmisi, täitus. Omandasin uusi praktilisi oskusi, mis seotud matkasuuskade hoolduse ja suusanahkade nn skinide kasutamise ja paigaldusega. Esmakordselt kasutasin suusatamiseks  spetsiaalseid suusanahkasid.[5] Suusanahad mõnevõrra pidurdavad libisemist, ent tõusudel on nad hädavajalikud. Nädalane varustus oli  matkakelgus, mis pidi olema korralikult pakitud ja tasakaalus. Alguses oli kelgu vedamine mõnevõrra harjumatu, ent retke lõpus oli kelgust loobumine raske – oli teine minu ustavaks abiliseks terve nädala!

 

Ööbimised olid telgis, hüttides ning lumeonnis. Vaieldamatult kõige meeldejäävam ööbimiskoht oli isetehtud onn.  Lumeonn on talvises metsas ööbimiseks kasutatav varjualune, mis on mõeldud ennekõike ekstreemsete olukordade jaoks. Meiegi ehitasime selle siiski õppe- eesmärgil. Lumeonni ehitamine ja selles ööbimine kuulub lausa WinNova retkejuhtide õppekava kohustuslikku programmi. Lumeonni tegemiseks kuhjasime  esmalt suurel hulgal lund kokku ja lasime sellel kuhjal mõned tunnid jäätuda. Seejärel kaevasime selle tühjaks nii, et see mahutaks kolm inimest. 

Lumeonnis peaks  isegi  pakaselise ilmaga olema temperatuur 0 kraadi  juures. 

Pärast matkapäeva ja lumeonni ehitamist oli uni kiire tulema. Soojas magamiskotis, pehmed kuuseoksad ja termomatt külje all, oli olemine üldjoontes üsna mugav (ainult Luua mõisa hostellis on uni veel magusam😊).

Minu silmaring laienes märkimisväärselt – seda ennekõike Soome geograafiast, Lapimaa piirkonnast, saami kultuurist, ajaloost sh Lapi sõjast, loodusest jne. Adusin Lapimaa tundra klimaatilisi ja geograafilisi eripärasid. Näiteks on päevateekond matkal mõislik planeerida maksimaalselt 15 km, sest reljeef, lumeolud, tuul, päevapikkus mängib Lapimaa matkal olulist rolli. Soome kolleegid olid teekonnapikkused matkapäevadeks väga hoolikalt välja arvestanud,  eraldi oli lisatud programmi ka päev, mis oli mõeldud varustuse hooldamisele, riiete kuivatamisele jne.  Soomlastelt on väga palju õppida! Samuti tean nüüd, et kõik nimekirjas välja toodud varustus on kaasavõtmiseks vajalik! 

Näiteks jätsin teadlikult ostmata söögitermose, arvates et lõunal saan tundrul ise priimusega toitu soojendada. Milleks igasuguseid üleliigseid topsikuid kaasa vedada – priimusest küll ja veel! Paraku oli tundrul niivõrd tuuline, et priimuse süütamine oli pea võimatu. Lõunapaus oli mõeldud söömisele, mitte söögi valmistamisele. Samal ajal kui teised sõid lõunaks oma toidutermostest sooja einet, leppisin mina oma külmunud võileivaga. Egas asjata Viru rannast omal ajal Lapi targa juurde head nõu saama mindud. Hea nõu jagasime ka meie – suusasaabaste kuivatamisest vanade ajalehtedega kuni vaheldusrikka vahepalamenüüni. Elu ikka näidanud, et matkal maitsevad soolased snäkid paremini kui magusad rosinad ja pähklid.  Juba vanad eestlased teadsid, et  parem suutäis soolast kui maotäis magedat.

 

Nädalane suusamatk oli erialaselt väga õpetlik  ja vägagi meeleolukas ning pani ilusa punkti minu Luua Metsanduskooli õpingutele. Soovitan kõigil praegustel ja tulevastel Luua Metsanduskooli õpilastel Eramus+ programmi toel ka väljaspool Eestit erialaseid kogemusi omandada ja rahvusvahelisi kontakte luua. 

Tänan Luua Metsanduskooli ja Erasmus+ programmi võimaluse eest õpirändes osaleda, erilised tänusõnad Luua Metsanduskooli välissuhete koordinaatorile. Niisamuti kuuluvad tänusõnad  WinNova õpetajatele ja õpilastele sooja vastuvõtu eest.

 Triinu Põdramägi
Luua Metsanduskooli matkajuhtimise eriala 2021.a vilistlane

---

[1] https://www.winnova.fi/en/

[2] WinNova retkejuhtide õppekavas on tulevastele matkajuhtidele ettenähtud suusamatk, mis kestab vähemalt nädala.

[3] Tauko-soome keeles puhkepaus.

[4] Tautogramm on ilukirjanduslik tekst või luuletus, kus kõik sõnad algavad sama tähega