Merje maastikuehituse praktikal Hispaanias

Mis ajendas Sind välismaale praktikale minema ja kuidas selleks võimaluse leidsid?

Maastikuehituse õpingute ajal Luual vahetasin töökohta ja seoses sellega kujunes praktika sooritamine uue töö kõrvalt väga keeruliseks kui mitte öelda võimatuks. Samas oli südames soov kool kindlasti lõpetada ning sellega koos kasvas ka plaan praktika sooritada täismahus mitte teha osakutset.

Minu jaoks on üliolulised lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilised kogemused ja töövõtted. Tahan rohkem teada ja soovin rohkem kogemusi.

Ühel sessil märkasin koolis Erasmus+ programmi infot, mis pani peas idanema idee, et kasutades õpirände praktika võimalust, saan tehtud oma praktika ning samal ajal saan olla 101% kohal ning palgatöö ega igapäevased kodused tegevused ei häiri.

Uurisin esmalt töölt, kas saan suvel korraga võtta välja kogu aasta puhkuse. Olin selleks hetkeks oma uuel ametikohal olnud veidi üle aasta. Sain nõusoleku ja täitsin kohe ära sooviavalduse õpirändes osalemiseks.

Ega ma ei uskunud, et tõesti olengi suvel juba välismaal õpirände praktikal, aga võta näpust.

Minu unistustel on kombeks täituda.

Miks valisid just Hispaania ja selle organisatsiooni?

Praktikakoha otsingud algasid sellest, et tegin praktikakoordinaatorile nimekirja, mis kompetentsid on mul vaja praktika käigus saavutada ning siis jäime ootama pakkumisi. Enim pakkumisi tuli Hispaaniast ning nende seast valisin välja organisatsiooni, kus oli võimalik täita soovitud kompetentsid, nad omasid suurt aeda ning kõik vajalik tehnika oli kohapeal olemas. Lisaks võimaldati ööbimist praktikakohas.

Majutus kohapeal kujunes praktika jooksul väga suureks boonuseks. Mugav oli kohe hommikul majast aeda tööle minna, lõunatada kodus ja tööpäeva lõpus astuda aiast otse tuppa.

Kirjelda oma igapäevaseid kohustusi praktikandina. Mis Sulle meeldis, mida teeksid teisiti?

Minu tööülesanded praktika ajal olid väga mitmekesised. Nende hulgas olid istutusalade - ja suurte puude hooldus, põõsaste- ja puude vormilõikus, teede hooldamine, purskkaevude ja purskkaevu kivimüüride hooldamine, istutusalade kastmine, istutusalade väetamine. Kasvuhoones tegelesin veel taimede pikeerimise, taimede istutamisega kasvualusesse, istikute hooldamise, kasvuhoone hooajalõpu koristamise, põllult saagi (melonid) koristamise jms. Lisaks sellele hoolitsesin kalade eest ja puhastasin kalade akvaariumide filtersüsteeme, hooldasin muru, tegelesin kastmissüsteemide rajamise, hoolduse ja puhastamisega ning kultivaaridele ladinakeelsete nimeplaatide kirjutamise ja ülespanekuga. Praktika lõppes bambusest püramiid-pergalo ehitusprojektiga.

Kuna hooldatav ala oli suur, siis kõiki tegevusi sai tehtud vaheldumisi ja ma ütleksin, et ei olnud selliseid ülesandeid, mis mulle ei meeldinud. Kõik tegevused olid meeldivad.

Raskeim ja aeganõudvaim nendest oli kultivaaridele ladinakeelsete nimeplaatide lisamine. Seda sellepärast, et varasem kokkupuude ladinakeelsete nimedega puudus ja aias kasvavad kultivaarid olid võõrad. Antud tegevust tegin praktikavälisel ajal. Alustasin kõigepealt õppejuhilt saadud istutusala plaani järgi istutusalade kaardistamist. Päris keeruliseks kiskus. Ladinakeelsed nimetused, tundmatud kultivaarid ja ülesanne ise nõudsid palju ettevalmistust.

Google Lens rakendusega alustasin esmalt pildi tuvastamistega ja siis vaatasin, kas plaanil asub selline kultivaar. Lisaks sellele kasutasin ladinakeelsete taimenimede registrit tõlgeteks ja kontrolliks. Plaan absoluutselt ei klappinud olemasolevaga. Ja nii sain ma aru, et ma ei ole samamoodi edasi töötades jätkusuutlik. Hakkasin koostama endale konspekti. Võtsin plaanil ette väiksema ala - väikese purskkaevu ümbrus. Esmalt tõlkisin plaani järgi olevad nimetused ja tutvusin nendega internetis, seejärel hakkasin plaanile märkima, mis klapib.

See projekt kujunes väga huvitavaks, mulle meeldis. Samas seda oligi võimalik teha vaid tänu sellele, et olin praktiliselt 24/7 kohapeal. Küsimuste tekkides sain joosta aeda, teha pildi, kontrollida ja jälle märkmeid teha.

Millised olid õpirände jooksul kõige meeldejäävamad kogemused? Mis Sind enim üllatas?

Terve minu õpiränne oli üks suur ja meeldejääv kogemus. Sattusin justkui teisele planeedile, mille keelest ma aru ei saanud ja vastupidi, nemad ei saanud sõnagi aru inglise keelest. Kogu suhtlus läks hirmsal kiirusel lahti hispaania keeles. Igapäevaseks töövahendiks lisaks aiatööriistadele oli telefon, mis pidi olema kogu aeg nii kättesaadav, et sean hetkega selle oma juhendaja Carlose ette ja ta räägib tõlkeprogrammi, et saaksin aru, mida tegema pean. Tema muidugi vuristas hispaania keeles kõik ette, siis naeratas ning liikus edasi. Programm tõlkis teinekord üsna arusaamatu jutu kokku, nii et edasi polnud muud varianti kui tähelepanelikult Carlost jälgida, pilt kokku panna ja küsida siis veel täpsustavalt üle, kas sain ikka korrektselt aru.

Kõige meelejäävama kogemuse sain kaktuste ning palmide hoolduslõikusega ning eriprojektis Pepega – bambusest pergalo ehitus kooli sissepääsu väljakule. Bambusest püramiidi projekti mõtles Pepe hetkega välja, kui sai teada, et mul vaja ka pergalo teha. Pepe silmad särasid. Saime ehitusega kenasti valmis ja kahe viimase päevaga tõmbasime selle trossidega ka kooliväljakule üles.

Hoolduslõikusi tehes tuleb olla väga ettevaatlik ja kindlasti kanda turvavarustust. Kaktused ei anna armu ja tuules väga graatsiliselt liikuvad palmid on veel erilised julmurid. Kaitsevad end tugevate ogaliste varte ja lehetippudega. Algselt mul peakatet ei olnud. 

Teisel päeval sain Carloselt endale kaabu.😀

Ma pole küll eriline mütsikandja, aga kui juba ekstra minule poest toodi, siis viisakas ikka pähe panna ja kaitsta end päikese eest. Hea oli, et kaabu pähe sai, sest hetk hiljem ründas mind üks palm - otsaesine verine ja Carlos paanikas. Muretsemiseks aga põhjust polnud, lihtsalt väike kriim. Kui ma poleks kandnud kaitseprille ja kui oleksin olnud palja peaga, oleksid tagajärjed ilmselt tõsisemad olnud.

Kuidas sujus Sul kohanemine Hispaania kultuuri ja töökeskkonnaga? Milliste väljakutsetega silmitsi seisid ja kuidas neist üle said? Mis oli õpirändesse minnes või seal viibides kõige raskem?

Kohanemine toimus kiiresti. Jõudsin Torre-Pacheco raudteejaama kohale öösel. Mind võttis vastu kooli direktor ning toimetas praktikakohta, kus juba järgmisel hommikul alustasin tööd. Hommikul kohtusin praktika koordinaatoriga ning koos kooli direktoriga tutvustasid nad mulle ala ja selgitasid põgusalt, millega nad siin tegelevad ning mis projektid neil parasjagu on töös. Panime paika tööajad ja mulle väljastati tööriided.

Nemad kaks jäidki ainsateks, kes minuga inglise keeles suhtlesid.

Kui mind tutvustati juhendajatele (Carlos, Huan, Pepe) siis kõik olid hämmingus, et saabus tüdruk Eestist ja ta ei oska hispaania keelt ning räägib vaid inglise keeles. 🤣 Samas keegi ei teinud sellest suurt numbrit ja me kõik tundsime, et saame hakkama.

Kõik võtsid mind suurepäraselt vastu, omaks ja olid väga abivalmid ning sõbralikud. Minu Hispaania perekond järgnevaks kuuks ajaks.

Äge oli veel see, et kui keegi kohalikest tuli praktikanti uudistama, siis Carlos alati rõõmsalt ütles - ta on Eestist ja räägib ainult inglise keeles. 😂😂😂😂

Kõige suuremaks väljakutseks õpirändes oligi hispaania keeles juhendajatega suhtlemine.

Eelnevalt kodus olin püüdnud õppida sõnu, mida igapäevaselt tahaksin ja peaksin vestluses kasutama. Sõnad olid välja kirjutatud. Keeruline selle juures oli see, et kirjapilt ja hääldus ei läinud tihtipeale kokku.

Pärast tööd tegin igapäevaselt veel sõnavaraga kodutööd, õppisin sõnu ja püüdsin lühemaid lauseid moodustada, et lihtsamaid asju vajadusel küsida ilma telefoni kasutamata.

Kuna mul aga tihtipeale tekkis praktika käigus täiendavaid huvitavaid küsimusi ja tahtsin vastuseid saada, siis võtsime kasutusele lisaks tõlkeprogrammile ka WhatsUpi - leppisime nii kokku, et mina küsin hispaania keeles ja nemad vastavad hispaania keeles. Mina siis teen ise enda jaoks tõlkeid ja selle käigus õpin ka keelt.

Millist nõu annaksid teistele õpilastele, kes kaaluvad Erasmuse õpirändele minekut? Mida teeksid täna minnes teistmoodi?

Kellel töö ja eraelu võimaldab, kasutage kindlasti võimalust sooritada praktika õpirändes. See on imeline kogemus ja silmaringi laiendaja. Tunne, et suudad ja saad teha praktika ka siis, kui sa ei ole igapäevaselt harjunud selles keskkonnas suhtlema, ootusärevus uue päeva ees, kohalikud teised kombed ja teine keel. Seda enam paneb see pingutama eesmärgi nimel.

Sain imelise kogemuse nii praktika kui ka inimestega suhtlemise osas. Olen iga hetk nõus uuesti Erasmuse õpirännet kordama ja perioodiks valiksin kindlasti sama 30 päeva. Vähemaga lihtsalt ei suuda kõikidesse tegevustesse süveneda ja sisse elada.